Vibratsioonimehaanilise vibratsioonikeha vibratsioonitrajektoori järgi saab selle jagada edasi-tagasi liikumise trajektooriga vibratsioonimasinaks, güroskoopilise liikumistrajektooriga vibratsioonimasinaks ja keerulise liikumistrajektooriga vibratsioonimasinaks. Vibratsioonivibratsioonirežiimi järgi saab selle jagada väntvõlli vibratsioonimasinaks, elektromagnetiliseks vibratsioonimasinaks ja inertsiaalseks vibratsioonimasinaks.
Väntvõlli lüli vibratsioonimehhanismi ergastatakse väntvõlli mehhanismi abil, väntvõlli üks ots on hingedega ühendatud peamootoriga ja teine ​​ots lüliga. Ühendusvardal on kahte tüüpi jäigad ühendusvardad ja elastsed ühendusvardad. Jäiga ühendusvarda kasutamisel on ühendusvarda teine ​​ots hingedega ühendatud vibreeriva kehaga; elastse ühendusvarda kasutamisel läbib ühendusvarda teine ​​ots ülekandevedru otsa ja vibreeriva keha ühenduse. Peamootor paneb väntvõlli pöörlema, pannes vibreeriva keha ühendusvarda kaudu edasi-tagasi liikuma. Vibreeriva keha inertsiaaljõud kandub vundamendile väntvõlli mehhanismi kaudu. Vundamendile edastatava jõu vähendamiseks on liikumise tasakaalustamiseks tavaliselt vaja lisada a-eelpinget.
Vända pikkus määrab vibreeriva keha amplituudi ja vända pöörlemiskiirus määrab vibreeriva keha töösageduse.
Seda tüüpi vibratsioonimasinal on järgmised omadused:
(1) Suur töömüra ja lühike eluiga
(2) Vibreeriva keha inertsijõudu ei saa automaatselt tasakaalustada
(3) Ergastusmehhanismil ei ole vibreerivale kehale lisamassi. Kasutatakse peamiselt madalsageduslikes ja suure amplituudiga protsessides.